15.12 “Ehted ja mustrid rahvakultuuris” Tallinna vene muuseumis
Kl 12.00 ekskursioon näitusel “Mustri kõla”, räägib etnoloog Ljudmila Yamurzina. Ekskursioon toimub vene keeles.
Kl 13.00 ehtekunstnik Kärt Summatavet (PhD), kes kasutab oma loomingus palju rahvuslikke motiive ning vanu traditsioone, räägib ehetest ja mustritest. Kas saab neid tõlkida tänapäeva? Millised on ühisjooned erinevate rahvaste ornamentides?
Ehtekunstnik Kärt Summatavet
Kl 14.30 Udmurdi töötuba „Kaelaehe – monisto“. Udmurditari Elena Kirdi juhendamisel valmistame rahvusliku kaelaehte – monisto. Ehtel on lisaks ilule ka kaitsefunktsioon. Traditsiooniliselt kasutatakse ehet kaitseks kurja silma ning pahatahtlike soovide eest.
Elena on udmurdi rahvapärandi hoidja ja tutvustab udmurdi rahvust ja kombeid.
Udmurditar Elena Kirt
Näitus “Mustri kõla” Venemaa soomeugrilastest on Tallinna vene muuseumis avatud kuni 31.12. 2018.
HÕIMUPÄEVAD 2018
Hõimupäeva tähistatakse riikliku tähtpäevana 20. oktoobril, kuu kolmandal laupäeval. MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldab sel puhul soome-ugri rahvaid tutvustava kultuurifestivali, mille sündmusi jagub tervesse oktoobrikuusse ning mis toimub sel aastal juba kolmekümnendat korda.
Korraldustöös löövad kaasa Eestis tegutsevad soome-ugri rahvaste seltsid. Nemad seavad kontserdipaikades sisse oma rahvaid tutvustavad väljapanekud, kust saab soetada endale raamatuid, käsitöö- ja disainiesemeid ning maitsta suupisteid. Kontsertidel astuvad üles ka seltside rahvamuusikaansamblid. Kontserdiprogrammi aitab kokku panna Eesti Folkloorinõukogu.
Sel aastal toimub esmakordselt 11.-13. oktoobrini Tartus Aparaaditehases traditsioonilise tantsu festivali Sabatants soome-ugri eriprogramm. Festival pakub päevasel ajal seminare ja õpitubasid ning õhtuti tantsuklubisid, kus saab kinnistada päeva jooksul õpitut. Juhendavad maineka udmurdi tantsuansambli Ekton Korka liikmed ning ungari etnomusikoloogid Zoltán Juhász ja Réka Juhász koos tantsuõpetajatega.
Hõimupäevade programmiga saab tutvuda kodulehel:
https://fennougria.ee ja Fenno-Ugria Facebooki lehel.
30.09.2018 KONTSERT "KODUNE TALLINN"
Kirjutab: Elena
Tallinn tähistab Eesti rahvusvähemuste päeva!
Eesti on koduks 194 rahvusele. Saame tuttavaks eri rahvaste esindajatega, kes elavad Tallinnas.
12.00–17.00 Rahvuskultuuride käsitöö, õpitoad ja rahvustoidud
14.00–16.00 Suur ühiskontsert „Kodune Tallinn“
Esinevad Ruslan Trochynskyi, Sofia Rubina-Hunter, Ka Bo Chan, James Werts World Project, Stanislav Bulganin ja Tõnu Timm, Maria Rääk, stuudio ArteFlamenco ja Jorge Arena, David Chevallier Trio, Tatari vokaalstuudio Altõn, Müstika Tantsustuudio (Mystika Dance Studio), tantsuansambel Neposedõ – Tallinn, Eesti (Ансамбль танца „Непоседы”), Tallinna Tehnikaülikooli Tantsuansambel Kuljus ja teised.
Kontserdi lavastab Jaanika Juhanson koos videokunstniku Pille Kannimäega. Muusikaliste ja tantsuliste numbritega vahelduvad videoklipid tutvustavad Tallinnas elavate rahvaste esindajaid ja nende mõtteid.
Udmurdid on ka kohal, tulge maitsma pirukaid :)
ETNOLAAT 2018
23-24.septembril toimus Tallinna Rajekoja platsil Etnolaat
Etnolaat on
traditsiooniline Eesti rahvuste päeva ja sel aastal ka Eesti juubeliaasta puhul
Eestimaa Rahvuste Ühenduse poolt korraldatav Eesti arvukate rahvusvähemuste
kultuuriseltside ühisüritus. Mitmekesise kultuuriprogrammiga Etnolaadal on
kahel päeval esindatud rahvuskäsitöö ja -köök ning rahvuskollektiivide
kontsertprogramm.
Udmurdid olid ka sel aastal esindatud.
Palju õnne Eestimaa Rahvuste Ühendus!
Suurimad tänud korraldajatele!
Fotod: Ljubov Arhangelskaja
Külalilsed Lõuna Udmurdimaalt. Udmurdi käsitöömeistrid- Dmitri ja Nadežda Rjabtšikovid. Mõlemad on mesinikud, õpetajad ning 6 lapse vanemad.Kihnu Virve ja Invise unistuse algus!
Kui ma tormisel merel Virve poole teel olin, siis mõtlesin, et kas on üldse veel midagi, mida me Virve kohta ei tea või kes olen mina, et tema käest midagi küsida. Praamilt maha saades Kihnu saar veel kõikus mu jalge all, seest keeras, aga Virve juba ootas.
Egas midagi, tuli minna. Järgmisel hetkel haaras Virve mul juba käe alt kinni, istusime tema nimelisel pingil ja naersime. Ma sain kohe aru, miks inimesed teda esimesest hetkest armastama hakkavad ja miks ta sellises rahvalauliku staatuses on. Temas on midagi sellist, mida me kõik soovime enda lähedale ja enda sisse, seda soojust ja päikest ning armastust. Selle paistele tahaks end soojendama jäädagi.
Ja seda ei taju ainult inimesed. Pildil olev koer ei jää Virvest sammugi maha ning põhimõtteliselt litsub end kogu aeg tema vastu. Virvel on ka 40 aastane hobune ning oma päevi alustab laulik just selle looma põsemusiga.
Olla 90, omada 40 aastast hobust, visata kogu aeg nalja nii et silmist sädemei pillub, panna enda ümber õhk helisema. Jah, imetlusväärne! Võiks imetlema jäädagi ning loota, et ehk jääb endale ka midagi külge - miks me muidu teda kogu aeg igale poole kutsuma ja temast osa soovime saada.
Oli meelülendav kohtumine! Aitäh, Virve!
Fotod: Heiki Laan
Meie fotograaf Heiki tragikoomiline lugu:)
Tuleb välja, et Heikist oli Facebooki üles saanud üks sarnane pilt nagu siin, ainult et taustal oli natuke palja naise taiest näha ja see asi juba kombepolitseile ei meeldinud. Ebasiivas pilt kustutati otsekohe koos Heiki Laan Fotograaafia lehega. Nuta või naera. Natuke Facebookis ringi kolades leiab piisavalt kunsti, kus inimesed on päris alasti või osaliselt paljad. Huvitav, kes on nende kunstiekspert, kes ütleb, kus on kunst ja mis on ebasiivas:D
Aga hea teada! Meie lehel on nüüd range kontroll, ühtki paljast ugri-mugri me eetrisse ei lase!!!!!
Erilised tavalised eestimaalased !
Eestis elab inimesi 180 erinevast rahvusest, ka paljude eestlaste soontes voolab põnevat verd. Sel suvel käisime külas kaheksal erakordsel eestimaa naisel.
Fotode ja lugude kaudu räägivad nad meile, kuidas Eesti nende koduks sai, millega nad siin tegelevad ja mida Eesti juures armastavad.
Avame fotonäituse Telliskivi Loomelinnaku südames asuvas väligaleriis, mis asub peatänava ääres, laste mänguväljaku vastas üle tee.
Lugude täisversiooone saab lugeda Terveilma blogist: www.terveilm.ee
Korraldaja: Arengukoostöö Ümarlaud
Tekstide koostaja: Iti Pällin
Fotod: Virgo Haan ja Heiki Laan
Meik: Sevil Šukjurova
Viljandi Folk
FUFF 2018
Erilised tavalised eestimaalased- Jelena!
Hõimupäevade pressiteade
Pressiteade
19.10.2017
MTÜ Fenno-Ugria Asutus
Hõimupäevade konverentsil Telliskivi loomelinnakus räägitakse linnaruumist
Fenno-Ugria korraldab koostöös Eesti Folkloorinõukoguga konverentsi "Linnaruum – oht ja väljakutse identiteedile", mis keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas. Konverents toimub reedel, 19. oktoobril kella 12–16 Telliskiviloomelinnakus, Sõltumatu Tantsu Laval
Konverentsi eesmärk on saada ülevaade linnades tegutsevatest rahvuskogukondadest, rääkida linnastumisega seotud probleemidest aga ka võimalustest, jagada häid kogemusi ning seeläbi aidata ja julgustada soome-ugri vähemusrahvaid ka linnakeskkonnas hoidma oma etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku nägu."Olukorras, kus toimub üleüldine linnastumine, on äärmiselt oluline, et linna kolinud eri kultuuriruumide esindajad ei minetaks oma kultuuri, sest põlisele asualale elama jäänud rahva esindajatest ei pruugi kultuuri alalhoidmiseks pikemas perspektiivis piisata," ütles sootska ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots.
Mis paneb setosid, võrokesi, mulke ja saarlasi suurlinnas ning näiteks marilasi Moskvas või eestlasi Torontos oma kultuuri hoidma, kuidas nad seda teevad ja kas see on neil ka õnnestunud, sellest konverentsi kolmes arutelus räägitaksegi.
Kell 12.15 algavas esimeses arutelus "Rahvused suurtes linnades, keelte ja kultuuride säilitamise ning populariseerimise võimalused" kõneldakse sellest, kuidas traditsiooniliselt valdavalt looduslähedases külakogukonnas elanud soome-ugri rahvad üleilmastumise väljakutsetega toime tulevad. Koos moderaator folklorist Madis Arukasega vaadeldakse seda teemat Moskva mari ja Helsingi saami kogukonna, Toronto eestlaste ning Sõktõvkari komi noorteorganisatsiooni Mi näitel.
Küsimusele kuidas väärtustada oma rahvust ka linnaümbruses, ja kas assimileerumine ikka on alati paratamatu püüavad vastust leida kell 13.30 algavas arutelus "Rahvused ja etnilised kogukonnad Tallinnas" koos moderaator Annela Laaneotsaga Tallinna Võro Seltsi esimees Tea Nopri, Tallinna Mulkide Seltsi töö korraldaja Elvi Kirsipuu, Ersa ühingu Sjatko esimees Natalia Abrosimova ning seto juurtega pedagoog Evelin Leima.
Kunstniku ja kunstiteadlase Kärt Summataveti juhtimisel vahetatakse mõtteid kell 14.45 algavas arutelus "Rahvusliku moe ja etnilisusel põhineva käsitöö loojad linnades. Miks me ei soovi oma visuaalset emakeelt unustada?" Käsitööl ja rahvakunstil põhinev etniline mood on üks parimaid võimalusi kaitsta ja säilitada rühmaidentiteeti. Tänapäeva linnariietuses on taas hinnatud rahvuslik käsitöö ja etnoelemendid. Ent rahvariietes on ka oma selged sõnumid ja reeglid – kas võime nendega meelevaldselt ringi käia? Oma kogemustest räägivad Eesti Kunstiakadeemia moedisaini õppejõud Piret Puppart/Anu Ojavee, Baltika Grupi mari rahvusest disainer Natalja Lill, folklorist ja Eesti Mordva kultuuriseltsi esimees Natalia Ermakov ning udmurdi moelooja Iževskist Tatjana Moskvina.
Kell 15.45 tehakse aruteludest kokkuvõtteid, millele järgneb vabas vormis koosolemine.
Konverentsist osavõtt on tasuta ja kõik võõrkeelsed sõnavõtud tõlgitakse eesti keelde
Konverentsi kava ja kogu Hõimupäevad 2017 programm: fennougria.ee
Lisainfo ja korraldajad:
MTÜ Fenno-Ugria Asutus
Jaak Prozes
Fenno-Ugria nõunik
Tel 6445 119, 501 2319
Eesti Folkloorinõukogu
Annela Laaneots
Folkloorinõukogu teabe- ja korraldusjuht
Tel 557 9808
Aljona oli telekas:)
http://etvpluss.err.ee/v/meelelahutus/kofe_pluss/saated/3b10e5ea-0709-46a2-ba28-ccbb82ef653a/kofe-368
IV Soome - Ugri Filmifestival (FUFF) Võrumaal
Ärgata telgis, astuda paljajalu kastesele murule ja kiigata siis mõnusalt jahedasse Tsiistre linamuuseumisse, et näiteks mõnd saami või mari filmi nautida? Süüa murul peesitades lõunat ja arutada nähtud linateoste üle koos asjatundjatega?
Kas tead, kus üldse on Tsiistre? Ja et lisaks linamuuseumile asub seal, Tallinnast vaadates täiesti Eestimaa veerekese peal ka näiteks Tsiistre teemaja, kus end hõrkude roogade ja maitsva kohvi-teega kosutada saad.
Õhtul aga nautida kontserte sulnis päikeseloojangus! Festivali peaesinejaks on Puuluup Viljandist, teisel õhtul astub üles raju solo-punkartist Kristel Mägedi, samuti Viljandist.
Kõike seda 28. juunist kuni 1. juulini Soome-Ugri Filmifestivalil (FUFF) Võrumaal Tsiistre linamuuseumis.
FESTIVALI AJAKAVA
KOLMAPÄEV, 28. JUUNI
19.00 Festivali avamine
20.00 Avafilm: „Armastuse maa“, Liivo Niglas
NELJAPÄEV, 29. JUUNI
14.00–15.30 Eksperimentaalfilmide programm
15.30–17.00 Väikerahvaste võistlusprogramm II
17.00–18.30 Eesti animafilmid
21.00 Kontsert – PUULUUP
REEDE, 30. JUUNI
14.00–15.10 Saami lühifilmid
15.30–16.30 Väikerahvaste võistlusprogramm I
16.30–17.30 Ungari lühifilmi
19.30–20.30 Väikerahvaste võistlusprogramm III
21.00 Kontsert – Kristel Mägedi
22.00 Soome-ugri JAMMING – DJ Aivar Meos
LAUPÄEV, 1. JUULI
14.00 Andrei Peršin – loeng Udmurdi animatsioonist
15.00 Liis Nimik – loeng „Ootamatuse jõud“
15.30–17.30 Udmurdi videokunst ja eksperimentaalfilmid
19.30–21.00 Soome lühifilmid
21.00–22.00 Auhinnatseremoonia
Neljapäevast laupäevani iga päev kell 15.00–17.00 LASTE MÄNGUTUBA
linamuuseumis
Kiigata saab ka näitust “Soome-ugri naiste rõivamood“
KUS ÖÖBIDA?
Kõige soodsam ja lihtsam on võtta kaasa telk – kaunist heinamaapinda jagub kõigile.
Lisaks leidub lähedal ka hulgaliselt majutusasutusi.
PILET
Festivali pass – 10 eurot
Pileti üksikutele filmiseanssidele ja õhtustele kontserditele – 3 eurot.
Passe ja pileteid saab soetada kohapealt.
Vaata sündmus ka Facebookis
Folktrio Ar-God - albumi esitluskontserdid
Kes vähegi saab, minge vaatama! Mina ise pean muidugi siia juurde rääkima loo, kuidas me Udmurtias Niko esinemist vaatama läksime. Kuna tegemist on tagasihoidliku noormehega, siis ta "unustas" mulle mainida, et pidu kuhu ta mind kutsub, seal ta ka ise esineb:D Miskipärast unustas seda mainida mulle ka Aljona ja ma ei saanud kuni peosaali sisenemiseni aru, et kontsert kuhu me kõik koos läheme, et seal esineb ka Niko oma bändiga. Kahtlaseks kiskus asi siis, kui kohalikud tüdrukud kiljudes kohale jooksid ja autogrammi soovisid. No kust mina pidin teadma, et tegemist kohaliku Taukariga ja võtab jalad nõrgaks nii noortel, kui vanadel:))))) Aga ikka on tore, kui staarid ei staaritse, hiilgavad armsa ning lahke iseloomuga ja ühtlasi teevad head muusikat.
5.MAI 19.00 ALATSKIVI LOSS;
6.MAI 18.00 TARTU RAEKODA
Шумпотыса ӧтиськомы, нырысетӥ крезьгуро бичетмылэн возьматоназ!
Концертын вузаськозы на дискъёсмы.
AR-GOD tutvustus
Etnoprojekt AR-GOD alustas 2014. aastal, kui Tartus said kokku muusikud-folkloristid Maria Korepanova ja Nikolai Anisimov Udmurtiast ning multiinstrumentalist Toivo Sõmer Eestist. Nende repertuaar koosneb põhiliselt Udmurdi erinevate piirkondade mitmehäälsetest rahvalauludest, mis on põimitud improvisatsiooniliselt soomeugri ürgsete meloodiatega. Lauluseaded on tasakaalukalt kaasaegses võtmes, sidudes selle maailmamuusika helikeelega.
Silbipaar AR-GOD on kultuuriliselt oluline nii põhja- kui ka lõunaudmurtidele. AR tähendab kalendriaastat ja on ka türgikeelne vaste udmurdile. Sõnaosa GOD esineb tihti põhjaudmurdi ja bessermanide pärimusmuusikas. Kui kaks silpi kokku panna, tähendab AR-GOD kalendrit.
AR-GOD liikmete koostöö on olnud viljakas ja 2017 aasta algusel ilmus neil debüütalbum, mille eriomaseid lugusid saabki kuulda kontserdil .
Maria Korepanova - laul, parmupill, seto kannel, raamtrumm
Nikolai Anisimov- laul, vihmapill, kuljused
Toivo Sõmer – kandled, mandoola, etnilised trummid, laul
Folktrio AR-GOD: musicians- folklorists from Udmurtia (Maria Korepanova, Nikolai Anisimov) and Estonia (Toivo Sõmer) cooperating for interpretating archaic songs- melodies in sensible way, still keep in touch with fenno-ugrican music world.
Ethnomusic project “AR-GOD” was formed in 2014 by two Udmurt singers- folklorists Maria Korepanova and Nikolai Anisimov and an Estonian multi-instrumentalist Toivo Sõmer. The band performs polyphonical Udmurt, Beserman and Estonian songs and the experimental music based on traditional finno-ugric songs and tunes. By the new interpretation of authentic music the band enriches the finno-ugric musical heritage and transfers it into world music space.
The syllables "AR-GOD" are culturally significant for both Northern and Southern Udmurts. "AR" means "a calendar year" and is also Turkish for Udmurts. "GOD" is often present in the folk music of Northern Udmurts and Besermans. If you put those syllables together, AR-GOD stands for calendar.
Värske värk ja tulge asjaga kaasa:
http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1493041290
Vaata ka Facebooki sündmust!
Maailmatänav 2017
Kaasa haarame ka Polina Kubista linased suvised kleidid, kaelakeed ja kandekotid
Maailmatänav toob kauged kohad koju kätte! (English below)
Päeva jooksul saab nautida maailmamuusikat ja selle saatel teha afropatse või hennamaalingid. Saab õppida Lähis-Ida toite valmistama ja proovida eksootilisi maiustusi. Visuaalse kunsti austajad saavad vaadata fotonäitust või käia virtuaalreaalsuses. Lisaks on võimalus osta Aafrika käsitööd, samal ajal kui lapsed meisterdavad.
Naudime kaugete kohtade hõngu!
Esialgu on sellised plaanid, tegevusi tuleb viimasel hetkel kindlasti juurde:
* Peipsi Koostöö Keskus pakub kliimahommikusööki ehk töötuba, kus näeme, milline toit on keskkonasõbralik ja milline mitte.
* Mondo pakub Aafrika käsitööd, mis aitab kohalikke naisi (punutud korvid, sheavõi, põlled). Lisaks saab tõmmata loosirattast ja osaleda välk-viktoriinis.
* Eesti Pagulasabi telgis saab märke valmistada, virtuaalreaalsuses käia ja osaleda maiustuste valmistamise töötoas.
* Invis tutvustab Udmurtia käsitööd, hingematvat loodust ja muusikat. Saame teada, kuidas võtavad Udmurdid külalisi vastu.
* Kamibi Ilusalong teeb soovijatele punupatse ja hennamaalingud.
* Tartu Rahvusvaheline Maja korraldab Lähis-Ida toidutöötoa, lisaks saab laval õppida rütmikaid tantse.
* Eesti Roheline Liikumine paneb üles fotoboksi.
Üritus kuulub Tartu Tudengipäevad: Kevad 2017 kavva. Vaata lähemaltwww.studentdays.ee
------------------------------------------------
The world in your backyard!
During the day you can braid hair African style or make your own Henna tattoo accompanied by the music of the world. You can learn to cook Middle Eastern cuisine and try exotic sweets. Admirers of visual arts can have a look at the photo exhibition or take a trip to visual reality. In addition to this, you can shop for African handicraft while your kids make crafts.
Let's enjoy a glimpse of far-far away!
Vaata ka Facebooki sündmust.
Miks kevad ei tule.
Siinkohal toon ära Jaak Prozesi Facebooki postituse:
Täna hommikul sain lõpuks kätte tuntud neenetsi rahvalauliku Tatjana Lari, kes praegu elab Salehardis. Nimelt on ta varsti tulemas Fenno-Ugria 90. sünniaastapäeva üritustele. Nagu ikka läks jutt ilmale. Kurtis, et kevad ei tule ega tule, väljas on -22C. Küsin, et miks ei tule? Vastab, et aga varesed pole veel lõunast saabunud. Küsin aga, et miks siis vareseid pole. Vastab, et ega neenetsid ei oska vareseid kutsuda. Vareseid kutsuvada aga handid! Küsin, et aga miks handid siis juba pole vareseid kutsunud. Vastab, et Varesepäev on alles laupäev. Siis kutsuvad handid vareseid ja kevad tuleb! Selle peale vaatasin oma aknast koogutavat varest väga hella pilguga - ikkagi kevadekuulutaja!
Foto allikas: Delfi
Foto allikas: Fenno-Ugria koduleht
Polina Kubista Kaupluses Minu Väike Maailm
Pea nädalaks ajaks saavad tema tooted müüki ka Telliskivi Loomelinnakus asuvas kaupluses Minu Väike Maailm.
Vaata müüki tulnud tooteid siit: https://www.facebook.com/villapaileht/photos/pcb.1799956666696500/1799938196698347/?type=3&theater
Eest nööpidega mudel (sobib ka rasedale ja imetavale emale)
Kõik muidugi kaasa ei mahu, kuid kevadised linased kleidid, rõngassallid ning põnevad aksessuaarid tulevad kaasa.
Tema loomingut näeb siit:
https://vk.com/market-79177545
Reedel 31. märtsil kell 14. 00 - 19.00 on Polina Kubista Minu Väikeses Maailmas ning suhtleb kõigi huvilistega.
Siin on ka üks tore artikkel, mis Polinat, kui disainerit avab
http://naisele.goodnews.ee/polina-kubista-viib-udmurdi-rahvusliku-disaini-moemaailma/
Polina Kubista tuleb Eestisse
Meie varasemast postitust Polina Stuudio kohta Udmurtias ning temast endast loe siit: http://invis.voog.com/blogi/polina-kubista-stuudio
Jõulumüük 14.12.16 Telliskivis
Polina disainiga saate tutvuda siin: facebook.com/polinakubistastuudio
KOHTUMISENI TELLISKIVIS!
Me ei jäänud talveunne;)
Näiteks on meil kambas üks fotograaf, kes aastal 2007 meiega Udmurtias pildistamas käis. Saage tuttavaks - see keskmine noormees on fotograaf Heiki Laan. Pilt pärineb aastast 2007, meie esimesest ühisest ekspeditsioonist. Me lubame, et kuulete meist peagi taas.
Link Ludorvai konverentsile
Konverents Ludrovais
Ludrovai on vabaõhu muuseum (www.ludorvay.ru) , kus presneteeritakse kohalikku elu-olu, nii nagu meil Rocca al Mares.
Esimene päev tehti meile hommikul kohe mitu tundi kestev ekskursioon, lisaks oli programmi osa uue palvemaja (udmurdi keeles KUALA) avamine, hästi palju kohalikke prominentide kõnesi ning muidugi udmurdi rahvalaul. Ilmaga meil ka vedas, otseselt vihma ei sadanud, kuid pilved muudkui tiirutasid taevas.
Vabas õhus sõime lõunaks tabanid (rahvustoit – midagi pannkoogi laadset, mida küpsetakse lahtise tule ees ja traditsioonileselt peale määritakse piimaga tehtud pudru taolist määret), putru ning suppi ja teed saime ka muidugi (hirmasti tahtsime saada ka midagi magusat keele alla, kuid pidime leppima olemasolevate soolaste toidudega:) Oi ja nüüd tuli meelde, et lõpuks tuli kaula peremees ja tõi meile pühitsetud leiba meega, saime ikka magusat ka :)
Peale seda saime osa huvitavast konverentsi vormist. Kõigile osalejatele oli antud sõna 10 minutit ning muidugi kippusid esinejad sellest üle rääkima ja jäime pidevalt ajahätta. Seetõttu olime graafikust maas ning ettekannete järgi küsimusi esitada ei saanud. Korraldajad olid muidugi teinud head tööd ja jaotanud konverentsi teemasid valdkondade kaupa, kuid seegi ei aidanud. 2 päeva peale oli planeeritud kokku 44 ettekannet, sealjuures esimene päev alustasime ettekannetega peale lõunat kell 13.00.
Mis me teistele oskame soovitada......
võimalusel külastada Kostromas asuva muuseumi (Muzei Kostromskaja Slobodahttp) kus on eksponeeritud puitkirikud. Pildid olid imelised, saate lähemalt vaadata siit: kostrsloboda.ru
Kuna ettekandeid oli palju, siis vast igaüks leidis midagi põnevat.
Kuidas meil enda ettekandega läks, eks seda hindavad teised. Oma 15 minuti sees rääkis Aljonaga ka Invisest. Igal juhul soovisid ürituse korraldajad Iti töö udmurdi keelde tõlkida, seega tuleb see nüüd kähku valmis kribada ja koostööd mõtteid tekkis päris mitmete inimestega.
Õhtune programm oli muidugi vinge. Jälle kohalikud toidud, juua sai ainult samakat, sest midagi muud ei pakutud. Juba söögi ajal tulid lõõtsaga mehed välja, hakkasid pihta mängud ja tantsud ning asi lõppes sellega, et mitu kihti riideid oli higiseks tantsitud. Tõesti väga vahva ja imetlusväärne, kuidas nad suudavad inimesed niimoodi kaasa ja käima tõmmata.
Päev oli pikk, paksult tegevusi täis ja jäime väga rahule, et meil õnnestus sellest osa saada.
Fotod: Iti Pällin ja Elena Kirt (Aljona)
Polina Kubista stuudio
Polina Kubista stuudio
Käisime ka Polina Kubista stuudios, tema on siin Udmurtias siis ka üks inimene, kes teeb rahvuslikus stiilis rõivaid. Aga temal on need väga moodsas võtmes ning kallimad, kui Purga stuudio omad. Aksessuaarid ning rõivad on imekenad ning loodaks ka temaga mingil moel tulevikus koostööd teha.
Polina Kubista on brändi nimi ja selle taga on vaikne ja tagasihoidlik udmurdi tütarlaps, kellel on ägedad mõtted ja ideed, kuidas udmurdi riiete mustri ja värvi siduda kaasaegse maailmaga.
"Kubista" tähendab udmurdi keeles kapsast. Udmurditarid tavaliselt kandsid kihilised riided: rahvakleit, tikitud põll, dukes/mantel (kas varrukatega või ilma) ja kõige peale veel kaelakee ja pearätt. Kubista võtab sealt põnevaid detaile, kannab need moodsasse võtmesse ning välja tulevad moodsad, stiilsed ning kaasaegsed riided, milles leiab ohtrailt viiteid udmurdi rahvariietele. Kellel on huvi ja aega saate piiluda facebooki: facebook.com/polinakubistastuudio :)
Foto: Iti PällinIzhevsk - ikkagi suurlinn!
Izhevski
Seekord torkas mulle silma, et väga palju oli põnevate nimedega kohvikuid ja baare. Kui ikka hotelliaknast vaatab vastu Champs – Elysee, nurga peal saab New Yorki kohvi, järgmisel nurgal ootab Bar CCCR, siis ikka kisub suu muigele – muu lemmik oli siiski Bon – jour. Aga mis ma siin seletan, vaadake ise.
Fotod: Iti PällinLahkumine külast
Lahkumine Goznjast
Oi-oi-oi kui kiiresti läheb kaks ja pool päeva. Alles said elu mõnust aru ja juba tuleb ära minna.....
Aga siin on see ikka nii armas, et enne ära minekut ikka helistatatakse mõni sugulane kohale ja pannakse samakas lauale, see on nö õige hüvastijätt. Seega pole midagi, hommikul kell 12 oli üks Aljona sugulane kohal, klaasid laual ja tuli pidulikult hüvasti jätta ning siis taksosse. Izhevsk on Goznjast 60 kilomeetri kaugusel ja taksosõit linnaon täitsa taskukohane. Saaks ka elektrirongiga, kuid me ei jaksa oma kottidega mässata
Ootamas oli linn oma
võludega;)
Goznja koolis
Nüüdseks oleme juba tagasi linnas, aga külas oli meil veel viimasel päeval tähtis ülesanne. Käisime Aljonaga tema vanas koolis lapsi motiveerimas:)
Eks siin kauges külas tundub elu väljaspool Venemaa piire utoopliline ning on hea lastele näidata, et pole tähtis, kes sa oled või kust Sa tuled, usinasti õppides võib kõike saavutada ja kõikjale jõuda. Osalesime 6. klassi ajaloo tunnis ning 8. klassi udmurdi keele tunnis. Just udmurdi keele tunni kohta ütles Aljona, et sageli küsiti tema käest, et miks ta seda nii kõvasti õpib ning seda ei lähe ju vaja. Samas just udmurdi keele hea tundmine avas talle tee ülikooli ning sealt edasi Eestisse.
Meie rääkisimegi neile Hõimurahvaste programmist, soome-ugri keeltest ning mina isegi laulsin eesti keels ühe laulu;) Lapsed kuulasid ja itsitasid, kui me omavahel eesti keelt rääkisime. Igal juhul loodame, et panime ehk kuskil mõne mõtte või idee idanema.
Fotod: Iti Pällin
Pildikesi Goznja külast!
Mudased tänavad on läbitavad vaid kalossides.
Värviline sügis ning värvilised majad tekitavad lummava koosluse.
Aljona ema oma kanadega hoovis.
Koolibuss oli mutta kinni jäänud ning tossutas kõvasti.
Maja raudtee ääres, vat sealt see Aljona tulebki!
Purga
Tänane päev tervitas meid ka sajuga, unelesime hommikul kaua ja peale rikkalikku hommikusööki (tuli välja, et mama oli kell kuus hommikul kartulipirukaid teinud) läksime Purgasse. Algus mõtlesime, et läheme taksoga, aga siis avastasime, et kohe-kohe sõidab sinna buss ning mõtlesime, et teeme ikka natuke eksootikat ning vaatame kohalikku veoteenust. Väikeses mikrobussis olid esimesed istmed eraldatud invaliididele ja naistele koos lastega ning tagumiste istmete kohal oli silt, et seal istuvad musitajad;) No meile jäi siis valida umbes kolme koha vahel. No Goznjas on muidugi vahva rätik peas ja kalossid jalas ringi käia, aga Purga oli suurem koht ning seal olid inimestel juba lausa kontsasaapad jalas, meie olime ikka tõelised külanaised oma poriste kalossidega. Aga midagi pole teha, meile meeldib nii. Purgas on kõik tähtsad asutused politseist alatest lõpetades kirikuga. Meie käisime seal siis salongis projekti juttu ajamas, kus asiste juttude kõrval endale ka kleidid soetasime.
Ah jaa, täna mulle meenus, et üks mu vanaema sõber kutsus mind lapsena soomeugrilaseks:D Ja nüüd olengi tõeline ugri-mugri:)
Foto: Iti PällinSelline tore sõiduk siis, Aljona istub sees nagu viis kopikat
Töödest ja tegemistest
Nii nagu ka Eestis, siis ka siin on õunauputus. Korjasime puude alt ämbrite viisi õunu, nii mädasid, kui ka värskeid. Mama näitas ka oma suuri kõrvitsaid, sisse tehtud hoidiseid ning talvekartulit. See on ikka lahe, et siin on selline muld, et kartulid lihtsalt ongi poole suuremad, kui meil Eestis.
Enamus, mis lauale jõuab on oma aiast ise kasvatatud ja see teeb söögid ikka väga maitsvaks.
Oih, pidin ju töödest rääkima. Lisaks siis majapidamistöödele, õnnestus mul teha oma magistritöö mitmed intervjuud oma magistritöö jaoks. Lisaks lindistasime vaimulikke laule, mida mama ja üks naabrinaine koos laulsid.
Käisime siin lähedal asuvad keskuses, kus on käsitöö salong, kus valmistatakse rahvuslikus stiilis rõivaid. Mõned kleidid sobivad igas olukorras kandmiseks, mõned on puhtalt rahvariided. Seal töötavad inimesed olid Aljona vanad sõbrad. Rääkisime neile Invisest ning tuli välja, et neilgi on MTÜ, mis tegeleb rahvuskultuuri edendamisega, seega võime röömsalt väita, et ühed potensiaalsed koostööpartnerid on meil leitud.
Foto: Iti PällinAljona koos Tatjanaga, kelle käe alt rahvuslikud kleidid tulevad.
Goznja
Hommikul kööki minnes oli tunne, et ma ei ole siit kunagi ära käinud, miski seob mind selle kohaga esimesest kohtumisest peale ja nii ütlemata tore on siin jälle olla. Udmurdi keelsed sõnad tulid ka kuklast meelde. Aljona tõi rätiku, esimene tädike käis juba hommikusöögi ajal külas ning varsti läheme ise ka jaluatama.
Sama päeva õhtul.
Teed olid siin hetkel mudased, aga nagu ammu teada, siis parim jalats neil teedel on kaloss, villane sokk sees:) Nii ka meie siis ukerdasime Aljonaga küla keskust vaatama. Mul on selgelt meeles, et eelmine kord oli poes kolm külmikut, ühes müüdi pelmeene, teises pelmeene ja kolmandas.....ka pelmeene. Nüüd on külapood toitu täis ja näeb välja nagu maapood ikka. Samas on tekkinud juurde kaks kauplust, ühes müüakse riideid ning teises tööstuskaupu. Üldse on küla elujõuline, uusi maju kerkib, inimesed saavad lapsi, paljude majade puhul on näha, et on kuskil on midagi värvitud või putitatud. Ja muidugi need rongid kimavad ikka läbi küla, küll kaubarongid, kohalikud elektrirongid ja pikamaa reisirongid. Kuidagi romantiline on mõelda, et siis võiks Vladisvastokki kimada;)
Ühesõnaga Aljona vanemad on ise vanemaks jäänud, aga küla elab ikka edasi.
Foto: Iti PällinSellistel külateedel me siis ukerdasim, kalossid jalas ja rätiks peas.
Izhevsk – Goznja
Izhevski raudteejaamas oli meile Aljona õde Ljuba vastas, veetsime pool päeva tema juures, varusime maale tulekuks toidukraami ning õhtul tellisime endale takso, et sõita Goznjasse. Oi, kui mõnus oli tagasi olla, ma ei tea, aga miskipäast on mul seal Goznjas alati nii kodune tunne. Esialgu sain osa muidugi ka uuenduste tulvast, majas on sees vesi (soe ja külm). Maja köetakse gaasiga, köögis oli pesumasin. Elu on üheksa aastaga kõvasti muutunud. Eks turistina külas olles on tore vaadata, kuidas ämbritega vett tuuakse, aga sellist elu iga päev elada on ikka päris raske. Mamal on jalad on haiged ja ta lausa säras õnnest ja tänas jumalat, et need uuendused majas on. No samovari kadumise üle mul on ikka natuke kahju, aga saan aru, et see elektriline veetermos meeldib neile rohkem:)
Saabumise puhul oli papa meile muidugi banja kütnud, seal oli kõik mõnusalt vanaviisi, saime reisimustuse maha, pärast andis mama puhtad villased soki jalga ning tõi samaka välja. Mõned asjad siiski ei muutu:D
Foto: Iti Pällin
Vot selline elektriline masin asendab nüüd samovari, aga teed on ikka mõnus alustassilt juua ja pirukad on sama suured, kui vanasti;)
Tallinn-Moskva-Izhevsk
Ühendus Tallinn-Moskva lennukiga, sealt edasi Gasankis vaksalisse ja Moskva-Izhevsk rongi peale, toimis õlitatult. Lennujaamast viis aeroekspress ( pileti saab osta koos lennukipiletiga), meid otse Belaruski vaksali, kust vaid mõnesaja meetri kaugusel hüppasime metroosse ning mõne peatusega olimegi Gasanksi vaksalis. Rongini jäi paaar tundi, käisime vaksali kõrval asuvas restoranis Jolki-Palkis uhaad söömas ning juba varsti asutasime end rongi.
Minu viimane Venemaa rongireis oli 9 aastat tagasi ja peab tunnistama, et rong oli küll selle ajaga tundmatuseni muutunud, kõik oli kohutavalt peen. Kupees oli telekas, soe toit hinna sees, laualt leidsime menüü, mida kõike me endale tellida saame. Teenindus oli ette ja taha, muudkui koputati uksele ja pakuti midagi, kupee läikis puhtusest ning mina hakkasin hetkeks mõtlema, kas ma ikka olen Venemaal rongis või olen kogemat mingisse teise riiki sattunud. Kupees oli lisaks mulle ja Aljonale veel üks vaikne tütarlaps, kes enamuse ajast magas. Kuna rongis oli kõik nii uudne ja moodne, siiis ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ning käisime ka restoranvagunis. Kuid siinkohal peab küll mainima, et oli toimunud allakäik. Stiilipuhtast restoranvagunist oli saanud mingi igav, rasva järgi haisev koht, kus sai ka süüa osta. Endisaegsest hiilgusest polnud midagi järel.
Sõime kiirelt oma omletid ja pagesime oma peenesse kupeesse;)
Foto: Iti PällinMoskva raudteejaamas enne Izhevski rongi peale minekut
Kuni su küla elab....
INVIS ON NÜÜD AMETLIK!!!!
Vägisi meenub mulle nened rongisõitudega lauluke: kihutab, kihutab, vagun see, sinine...
https://www.youtube.com/watch?v=3pJMnq1g9L4
Me oleme valmis!
Tore, kui sõprus, soov maailma paremaks muuta, enda teadmisi jagada saab lõpuks sammu unistusest kaugemale ja ametlikud paberid hakkavad valmima. Mulle meeldib see, et igal poole on alati kirjas, et kõik on nii imelihtne, aga tegelikkuses on alati ka kuskil mingi AGA.....
Aga samas muidugi, teades ja olnud elades mitmes eri riigis, siis see, kuidas ma siin kodust lahkumata kõike seda teen. Lihtsalt WAU! Eesti on lahe!