Goznja

Kirjutab: Iti

Hommikul kööki minnes oli tunne, et ma ei ole siit kunagi ära käinud, miski seob mind selle kohaga esimesest kohtumisest peale ja nii ütlemata tore on siin jälle olla. Udmurdi keelsed sõnad tulid ka kuklast meelde. Aljona tõi rätiku, esimene tädike käis juba hommikusöögi ajal külas ning varsti läheme ise ka jaluatama.

Sama päeva õhtul.

Teed olid siin hetkel mudased, aga nagu ammu teada, siis parim jalats neil teedel on kaloss, villane sokk sees:) Nii ka meie siis ukerdasime Aljonaga küla keskust vaatama. Mul on selgelt meeles, et eelmine kord oli poes kolm külmikut, ühes müüdi pelmeene, teises pelmeene ja kolmandas.....ka pelmeene. Nüüd on külapood toitu täis ja näeb välja nagu maapood ikka. Samas on tekkinud juurde kaks kauplust, ühes müüakse riideid ning teises tööstuskaupu. Üldse on küla elujõuline, uusi maju kerkib, inimesed saavad lapsi, paljude majade puhul on näha, et on kuskil on midagi värvitud või putitatud. Ja muidugi need rongid kimavad ikka läbi küla, küll kaubarongid, kohalikud elektrirongid ja pikamaa reisirongid. Kuidagi romantiline on mõelda, et siis võiks Vladisvastokki kimada;)

Ühesõnaga Aljona vanemad on ise vanemaks jäänud, aga küla elab ikka edasi.

Foto: Iti Pällin

Sellistel külateedel me siis ukerdasim, kalossid jalas ja rätiks peas.

Eelmine
Izhevsk – Goznja
Järgmine
Töödest ja tegemistest